teet-purilendab

See päev oli juba lennu moodi ja tasuks neljas koht. Kahjuks ei lubanud ilm täiemõõdulist päeva teha (teekond määrati 300km ) ja nii saime kõik punkte vähem. Järjekordselt tuuline ilm ja tekkisid muhedad pilveread. Viimane lõik oli 100km hüvas vastutuules ja üheski tõusus ei oleks pidanud peatuma.  Mina siiski peatusin korraks, sest kogu tagasitee hakkas GPS jupsima. Lihtsalt signaal kadus ära ja kõik. Siis pole FLARMi ka, st teisi ei näe ja teised mind. FLARMi peale ei tohi loota, aga väga abiks on ikka. Suunaga polnud muret: Räyskälä jäi täpselt päikese suunas, aga õhuruumi tuli karta ja lõpulendu oli vaja arvestada. Mul on igaksjuhuks ka telefonis XCSoar käimas, aga see näitab lõpulendu alati LX9000-st erinevalt ja ma enam ei mäletanud, et kas on optimistlikum või pessimistlikum. Järgmise päeva alguses ka GPS korra jupsis, aga muidu töötas hästi.  Kui rääkisin Kristian Roinega sellest, siis arvas, et venelaste GPS segamini käibki nii, et võetakse ette mõni purilennuk ja tei...

See päev lõppes mootori käivitamisega. Väikseks lohutus oli, et ainult pooled jõudsid purilennates tagasi ja mina sain motoristide arvestuses esikoha. Lõpuks esimene täismõõduline task - 377km. Esimesel lõigul läks väga hästi - sain rootslastele järgi ja möödagi, aga siis jõudis jälle kõrge kiht kohale.  Enne starti avastasin, et sel olin eelmistel võistluslendudel unustanud kompuutrisse sisestada, et lendan ballastiga. Ilmad on sellel aastal olnud nii külmad, et veeballasti pole saanud panna, aga võistelda nii ei saa. Tiibades olevale veele paar miinuskraadi ei tee midagi, aga sabas oleva ballasti ja sealse kraani pärast tasub küll pabistada. Selle vastu pannakse sababallasti vette sorts aknapesuvedelikku.  Suurt häda valest seadistusest lennates ei ole. Reegel 1 on "ära vahi näidikuid, vaata aknast välja" ja reegel 2 moodsatel purilennukitel on "kui kõhkled, lenda kiiremini", aga lõpulennu arvestuses on kompuuter ikka inimesest üle. Õieti seadistatud kompuuter on...

Tõotas üsna ilusat ilma, aga korraldajad midagi siiski aimasid andes meile natuke tavalisest lühema, 300-km  teekonna . Poole tee peal tuli kõrge pilvekiht kollitama, seda on satelliidipildilt ka näha 18m tiibadega saab ikka hämmastavalt pikki lauglemisi üle tühjade kohtade endale lubada. Minul õnnestus see üsna ilusti, rootslaste punt vajus isegi 500m peale ja jäid minust maha.  Ilmad on siin kogu aeg üsna tuulised olnud, aga selle päeva viimases otsas märkasin isegi pea 50km/h tuult (viimasel lõigul vastu muidugi). Ida poole lennates oleksin seetõttu peaaegu õhuruumi rikkunud. Üldreegel on, et teekonnajoonest tuleb hoida vastutuult, aga vahel tasub ka reegleid rikkuda, vaata kuidas WS-il see ära tasus: Tema läks põhja poolt allatuult kaarega ja leidis sealt päeva kõige kõvema tõusu. Mina vaatasin sama väga ilusat pilve ja kordasin endale aabitsatõde, et sinna allatuult ei tohi minna. Pusisin ja pusisin seal "õiges" kohas. Tasuks temal päeva 3., minul 6. koht. Hea, et niigi ...

Et siis kes ei tea veel - Soome-Rootsi purilennurahvas käib üksteisel külas nii, et ühel aastal on Masters võistlus Soomes ja teisel Rootsis. Soomlased peavad samal ajal ka oma riigi meistrivõistlust, mille võitja saab automaatselt õiguse esindada riiki järgmise aasta EM/MM võistlustel (teine osaleja valitakse välja peatreeneri poolt motivatsioonikirja ja sportlike saavutuste põhjal). Üldiselt läheb riigi esindamine järk-järgult kergemaks. Võib-olla Inglismaa, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa piires toimub äge sisevõistlus, aga paljudes riikides saab EM/MM pileti igaüks, kellel on piisavalt aega ja raha. Sest on ainult üksikud riigid kus on mingi riiklik toetus purilendamisele ja väga üksikud, kus on päris priske toetus 250000-euroste purilennukite soetamiseni välja. Olen nüüd Master võistlustel korra käinud nii Räyskälä-s kui Uppsalas. Kaks aastat tagasi oli siin ennekuulmatult palav ja võimas ilm, absoluutselt kõigil päevadel lendasime. See aasta on normaalne - ehk pooltel päevadel saa...

Eelmises postituses andsin lahja lubaduse, et kui 2016 aasta 16. oktoobri lendu ületan, siis kirjutan jälle. 13. oktoobri rohkem kui kolmetunnine lend ( https://www.weglide.org/flight/496618 ) ületab seda igatahes! Ega ma üksi, Matti ühines ka peoga ja teised klubiliikmed proovisid ka, aga meie 20-meetriste ja pikemate tiibade vastu nad ei saa. Eks ta üks jullamine oli ja rekordi jahtimine, aga päeva alguses leidus isegi 2 m/s tõuse. Mõnikord on võistluslendegi kehvemates tingimustes peetud. Siia panen ainult ühe ilupildi, ülejäänud on weglide -s ka üleval. Kõrge kiht tuli segama, kui seda poleks olnud, siis oleks nõrk sügispäike külmas õhus hiiglama kõva lennupäeva korraldanud. Piltidel on näha, et mittemidagi lubava taeva all sai ometigi pikalt lennata. Tähelepanuväärne oli ka kojutuleku eel lennukompuutri teade, et "päikeseloojang on kohe käes". Kes ei ole võistlustel selleks ajaks maa peale tagasi jõudnud loetakse katkestanuks. Visuaallennureeglid lubavad lennata ka looja...

Miks just sellest lennust nii pikalt kirjutada? Eriti põhjust pole, aga põhjuse leiab ju alati. Nii hilja sügisel asjalikku termikalendu on harva, aga ei midagi ekstreemset. Annan lahja lubaduse, et kui 2021. aasta 2. oktoobri 2.5-tunnist lendu või 2016. aasta 16. oktoobri 0.5-tunnist lendu edestan, siis uus kirjatükk sellest tuleb. Sügisele kohaselt näitasid kõik ilmasaidid üksteisele rohkem või vähem vasturääkivaid numbreid ja igaüks neist muutis oma ennustust pidevalt. Selline optimistlik pilt Skysight ennustuselt aga lausa nõudis asja lähemalt uudistamist, vaata mida Peipsi põhjarannikule lubati! Topmeteo kinnitas, et ilma tuleb aga pilvedeta, ja mõlemad arvasid, et kell 16 saab ilm läbi.  Nii sättisingi vaimu valmis lendama kell 13-16 ja lubasin lahkelt, et võin kell 12 pisukese vigurlennu teha ja siis on aega end valmis sättida. Aga läks nii nagu ikka juhtub - kui tahad normaalselt lennata, siis tuleb juba eelmisel õhtul ette valmistada ja läbi mõelda. Sama päeva hommikul läh...