EGC 2023 Day 11 ilma ootamine ja teised vihmapühad

Purilendamine sõltub täiega ilmast. Kui lund ei ole, siis saab võistelda rullsuuskadega, hokit saab ka mängida murul või saalis, aga purilennuvõistlusi ebasobiva ilmaga teha ei saa. 

(Tegelikult nüüd juba saab, simulaatoritega. Näiteks purilennu GP võistlusformaadis on uuemal ajal kombeks teha samal kellaajal täpselt sama virtuaalse maastikuga paralleelne „virtuaallennuvõistlus“, livestream kommentaatoritega ja puha. Kes tahab käe valgeks saada, siis üsna tavalisest koduarvutist piisab, installida tuleb Condor2 ja ongi valmis. Praegu on siiski minu arvates virtuaalvõistlustel vähem osalejaid kui päris võistlustel, kuigi sotsiaalmeedias on promo kõva). 

Teinekord on ilma ainult pool päeva, aga sellest kulub kõikide purilennukite õhkutõstmiseks 1.5-2 tundi ära. Täiemõõdulise võistluspäeva jaoks on vaja, et võitja lennuaeg tuleks vähemalt 3 tundi. Seda saab küll kehva ilma korral lühendada ja vähem punkte välja jagada.

Võistlejale on pool ilmatööd tema eest ära tehtud. Lennata tuleb seda teekonda mida organiseerijad ette pannud. Organiseerijad peavad nuputama, et kas suunata teekond ida poole või lääne poole, kas tuleks ebakindlate ilmaolude tõttu teha AAT task, kui pikk peaks olema teekond selleks, et võitja kiiremini kui 3 tunniga hakkama ei saaks jne. Kui võistlusmaa määratakse liiga pikk, liiga lühike, liiga paljud ei jõua lennuväljale tagasi ja kui seda juhtub liiga tihti, siis hakkab osalejate hulgas kohe nurin pihta. 

Teise poole ilmatööd peab võistleja siiski ise tegema otsustamaks, et kas startida tuleb võimalikult kähku või passida natuke (eriti kui starditakse juba kell 11. Siis võib olla mõistlik isegi tund aega tiirutada ja alles siis starti minna. Kell läheb käima kui lendad üle stardijoone, see on lennukompuutrites ja äppides näha). AAT taski puhul on vaja tunnetada, et kas mõistlik on esimeses pöördepunktis kaugemale minna ja teistes selle võrra varem pöörata, või siis vastupidi. 

Ühine nimetaja on, et võistlustel on vaja ilma ennustada vaja 2-6 tundi ette, aga see-eest üsna täpselt. Juba pluss-miinus 20 kilomeetrit on väga oluline. Tavaline ilmaennustus räägib „Tallinna ja Lõuna-Eesti ilmaerinevusest“, aga purilendamisel on juba „Võru ja Põlva erinevus“ päris tähtis.

Võistlustel tehakse kell 10 kõigile osalejatele briifing, milles räägitakse läbi võistlusteekond, tuletatakse meelde starti- ja maandumiskorraldus ja kindlasti räägitakse ka ilmast. Vanasti toodi kohale lausa kedagi riigi meteoteenistusest (või selle taustaga), aga seoses kõikvõimalike tarkvarade arenguga on asjad muutumas. Väiksematel võistlustel näitab keegi ilmasaidid suurel ekraanil kõigile ette (mida igaüks võib ise ka vaadata) ja ongi kõik.

Lesznos oli meteo-ettekandjaks meie oma mees Elmer Joandi. Elmer on erinevatel võistlustel seda tööd aastaid teinud ja Poola koondise „ihumetereoloog“. Elmer on aastate jooksul kõvasti arenenud, viskab nalja ja räägib kõva selge häälega jne. Koridorides nimetati ära, et „selle aasta meteomees on üldiselt päris hästi hakkama saanud“. Täitsa nõus.

Tavalisi ilmaennustuse veebilehti purilennunduses üldiselt ei kasutata, need pole piisavalt detailsed.

Purilennuilmainfo veebilehed on parooli ja maksumüüri taga, tavaliselt 100 euro suurusjärgus aastas. Järjest enam on need integreeritud ka purilennuki pardal olevate lennukompuutritega. Kõrgel lennates on mobiiliside katkendlik, sestap lõpuni sellele ei saa loota ja pisike ekraan päikese käes ei ole hästi arusaadav. Parem on teha nii nagu tõsised võistkonnad teevad: maa peal on tugimeeskond, kellel kõik võimalikud veebiteenused, satelliidipildid ja ka kõigi õhus olevate ja FLARMiga varustatud purilennukite pilt arvutis ees (need ei pruugi võistlejad olla, saab vaadata ka 200km eemal suvalise lennuklubi purilennukite infot reaalajas), lisaks ehk ka 20+ aastat võistluskogemust. Ja siis käib raadio teel kõva võistlejate juhendamine. Mõni aasta tagasi juunioride MM-il oli pahameel suur, sest väidetavalt noored lendasid väga paljuski maapealse juhendamise järgi. Suurtel võistlustel eraldatakse igale meeskonnale oma (ajutine) raadiosagedus, seal saab lobiseda palju vaja. Väiksematel võistlustel on üldiselt raadiovaikus ja sellist maapealse meeskonna poolt talutamist ei toimu.

Põhimõttelselt võiks siia panna lingi ja „lugege ise edasi“: Soaring Meteorologist Tools and Support“, link siin. Seal nimetatakse ära RASP, Topmeteo ja Skysight, aga ma omalt poolt lisan veel ka Elmeri fcst24.com ja www.fcst.pl.

Kõik need veebiteenused kasutavad enamvähem sama meetodit: RASP ilmamudelit, mille kohta saab näiteks lugeda „RASP demystified“ tekstist siit ja vaadata videosid siit.

RASP (Regional Atmospheric Soaring Prediction) võtab aluseks USA ilmateenistuse GFS (Global Forecasting System) info, mis annab 50x50km täpsusega alginfo. Sellele otsa pannakse siis WRF (Weather Research and Forecasting) mudel, ja nii võib siis iga oskaja arvutihuviline genereerida kasvõi ühe tunnise ja 1x1km eraldusvõimega ennustuse järgnevateks päevadeks. 

Nende mudelite väljund on meeletu kogus numbreid, ei ühtegi pilti. Siin on üks veebileht, mis on katsunud vabalt kättesaadavaks tehtud visualisatsioone kokku koguda, aga paljud nendest viidatutest enam ei toimi: http://www.drjack.info/RASP/index.html 

Harju keskmine tulemus vabalt kättesaadavatelt lehekülgedelt on selline pilt:

Tasulised topmeteo.eu, skysight.io ja fcst24.com on aga kõvasti vaeva näinud selleks, et ilmamudeli numbrid kauniks teha. Reaalne elu on aga selline, et ega ilmaennustus üldiselt täppi ei lähe. Purilennunduse jaoks on hiiglama suur vahe, et kas taevas on pilvitu või tekivad imepisikesed pilvetupsukesed. Seda ei ütle ükski tarkvara täpselt ette. 

Või näiteks see pilt, mis päeval 11 kõige kaugemasse pöördepunkti lähenedes avanes:

Mitte kuskil mujal 200km raadiuses ei sadanud. Pöördepunkt oli kohe tolle pilve serva all. Mina jõudsin sinna eelolevat punti taga ajades 10 minutit liiga hilja ja kukkusin 400m peale, aga sain siiski üles, aga aega läks kaduma. Silmaga ei hinnanud kaugemalt ära, et kas pöördepunkt on selle pilve ees või kõrval. Tegelikult oleks pidanud pundi tagaajamise ära lõpetama, korralikult kõrgust korjama, siis seal koledas kohas võimalikult kõrgel pöördepunkti ära võtma ja lauglema tagasi päikese kätte ja seal jälle kihutama hakkama. Mõned hiljem startinud jõudsid sinna minust veel hiljem kui vihm oli juba pöördepunkti jõudnud. Leedukas maanduski sinna platsile ja pidi mitu tundi ootama kuni meeskond järele tuli. Tagasi jõudis alles keskööks. Sihuke asja vastu ei anna rohtu ükski tarkvara ega mudel.

Topmeteo näiteks toon konkreetse lennuvälja kohta tundhaaval ennustuse:

See tabel räägib, et:

• Esimesed tõusud ja pilvekesed tekivad peale kella 11, aga üldiselt läheb lahti kella 12st. 
• Tõusud on üldiselt nõrgad (alla 1.5 m/sek), sest kell 11 tekib kõrge pilvekiht, mis on siiski niivõrd õhuke, et päike sellest läbi paistab ja tõusvaid õhuvoole tekitab. Samas, see kindlasti teeb tõusud nõrgemaks.
• Pilve alumine piir on umbes 1300m, õhtul kõrgem. See on „ei midagi erilist“, aga lennata saab. Hea ilm on ikka 1700m ja kõrgema alusega.
• Aga kella 13-14 paiku arenevad pilved laiaks ja katavad järjest suurema osa taevast. See blokeerib päikese ja nii kaovad tõusud kella 16 paiku ära.
• Kella 17ks kaob kõrge kiht ära, päike aurustab laiaks kasvanud rünkpilved ja tõusud tekivad uuesti, aga kella 18st vajub päike juba nii madalale, et 26 kraadini tõusnud keskmise õhutemperatuuri juures enam kuumemaks miskit enam kütta ei jõua ja tõuse enam ei teki.
• Kõige ülemine värviline rida ütleb, et kui kaugele keskmise oskusega purilendur ühe tunniga võiks jõuda.

Konkreetse lennuvälja kohta ei ole purilendamisel ilmaennustusest väga palju kasu, sest normaalne on lennata ikka 100 km ühele ja/või teisele poole, kui tahaks eriti head päeva, siis 200 km.

Suurema ala kohta on Topmeteos mitmesuguseid kaarte, aga Skysight on vägevamate kellade ja viledega:

Skysight on integreeritud ka võistluste veebisaitidega. Võid võtta enda võistlusklassi tänase taski lahti ja vaadata seda erinevate ilmakaartide taustal. Põhinedes ennustusele soovitab ta isegi, et kas tasub lennates hoida teekonnajoonest vasakule või paremale, kui kõrgele on arenenud pilved igas teekonnapunktis selleks kellaajaks kui sa eeldatavalt sinna jõuad. Paremalt leiab isegi tarkvara poolt soovitatud kõige optimaalsema stardiaja.

Elmeri fcst24 visualisatsioon on teistsugune, natuke vähem kellasid-vilesid, aga olulise info saab ilusti kätte ja kogu EGC aja teenis see meid (tõsi, oraakel-Elmeri vahendusel) päris hästi.

Skysight.io on teinud austraalia tõusev täht purilendur Matthew Scutter, Topmeteo taga on ka (puri)lendurid, Elmer ka lendab. 

Purilennuilm muutub üsna kiiresti. See päev oli hea näide. Terve hommiku kuni lõunani sadas peenikest vihma:

Satelliidipildid ja ilmaradar ütlesid, et ilus ilm on mõnikümmend kilomeetrit loodes: 

Kogu küsimus oli, et kas ilus ilm jõuab kohale veel viimasel hetkel või tund liiga hilja. Alumine parempoolne Skysight kaart on valge taustaga märkinud alad, kus lennata ei saa, Leszno on täpselt piiril.

Korraldajad määrasid lühendatud, 2-tunnise päeva ja nii me siis seal stardirivis ootasime

 

Siis ootasime veel, aga polnud piisavalt hea:

Võistlustel on enamasti kombeks kõigepealt üles tõsta „sniffer“, kelleks on võistlustel mitteosalev kohalik purilendur. Teinekord on maapealt vaadates pilved juba ilusad, aga tõuse nagu polegi veel. Tema siis raadio teel teatab võistluste direktorile, et kuna on paras aeg pihta hakata. Liiga nõrka ilma tõsta 100 purilennukit on jama – nad trügivad kõik ühe pilve alla ja see läheb ohtlikuks.

Õhtuks oli ilm päris hea nagu alloleval pildil näha. 

Vahepeal 400 meetri peale kukkumine oli mu hellaks teinud ja ma lendasin üle selle tühja ala liialt konservatiivselt, proovides seda hüpet lühendada. Tegelikult oleks võinud üsna otse diagonaalis põrutada, sest sinna tühjusesse tekkis pilveräbalaid, mis olid küll peatumiseks ja kõrguse kogumiseks liiga nõrgad, aga hoidsid ilusti kõrgust. Sellesse otsusesse kadus oma 5 minutit. Tegelikult olid nood ilusana paistvad pilved millegipärast nõrgemad kui selja taha jäänud pilvedega ala. See ongi lennates kõige suurem nuputamine, et kas eesolevad pilved on paremad või mitte. Kui kõrgust ja julgust vähegi on, tasub järgmist pilve proovima minna.